mina olin siis mujal. siis ei olnud mind siin.
teises kohas ja teisel ajal oli jalg.
kõik olid ka seal. muru. mätas. ja kolm õlut.
põhiline, et teisel ajal sattuda mujale.
õlle, keegli ja reegliga, mida rikkuda.
vastvalminud koht oli selle jaoks olemas.
et mujal olla. jala sinna minna. et mitte siin olla.
koorem seljas. jalg virge. käsi täpne.
klaas täis. pea tühi. ära nühi. ole vagusi – seal.
kus oled kui juba siin ei ole. valel ajal valel kohas.
halb on siin ja hea on seal. kas ikka olin sel ajal seal.
tegelikult olin ju siin. klaas tühi. pea täis.
jalg kinni. seepärast polegi seal. olen siin. tegelikult.
tegelikkus on ju praegu. ja pragu olen ma siin.
seal on teised. ja seal on hea. reeglid on siin. keegel on seal.
kohatud naljad. kehtivad ju igal pool, sest nad on kohatud.
aga siin neid ei ole, sest neil ei ole kohta. mina täidan koha.
siin ei saa olla teisi, sest teised on seal ning siin on kohad täis.
ära keeruta – ütle otse välja: seal on hea. ja mina olen siin.
siin on ka hea. lepi sellega. ole sina seal, kus sa oled.
ja mina olen siin.
Posts
sügis
Pisike kollane vanamees jookseb ilge jugamisega üle lageda välja. Vastu jookseb ilge jugamisega täies elujõus kasepuu, lehed sabinal taha maha langemas. Suvi on vist selleks korraks läbi.
Pisike kollane vanamees stoppab korraks. Kasepuu tõmbab ka hinge. Suvi läheb 15 minutit edasi.
Pisike kollane vanamees kohendab pükse ning lidub edasi. Kasepuu pudeneb halgudeks. Sai vist välguga pihta. Sajab.
Pisike kollane vanamees jookseb. Kasehalud jooksevad ka. Päike tuleb välja.
Saa nüüd aru, kas on suvi või on suvi läbi.
aita ja leida
“Aita aita leida Leida”
“Leida aita leida Aita”
“August aita Aita august välja”
“kutsu kutsu teine kutsu”
seal lõpeb

seal vist lõpeb kõik ära.
mootor
Infoks, et progesin ajaviiteks natuke ekraani ülaserva ühe riba. Muu oli kastide tõstmine, aga arhiivilink oli tõesti natuke progemist ja kuukulguritega sõitmist. Klaviatuuril on tühik katki minemas. Pioneeri ausõna. Ning AUTOMAATTEATAJA all olev teade “teavitame kõigest ja mitte millestki” on link algusse.
aasavärk
“Meil ei ole aega enam ümber nurga minna”, karjus laps vanematele. Vanemad ei teinud last kuulmagi, vaid lohistasid teda edasi. Laps karjus. Vanemad lohistasid. Kõik see kokku oli üks lohistamine ja kisamine. Kuni jõuti kohale.
Valge aas oli kergeid ebemeid täis. Nii kaugele kui silm ulatus. Ema veeretas lapse silma üle aasa, sinna teise serva, et näha mis sealpool on. Sealpool olid ka ainult ebemed. Valged ebemed.
Järgmisel hommikul tuli pisike kortsus koristajamutt, nägi kolme ebamäärast tuhakuhja aasa serval ning nentis omaette vaikselt: “turistid. lõputult uudishimulikud”, ja pühkis jäänused kühvlile ning viskas aasale laiali. Lahkus veidralt itsitades.
Eemal peatub buss. Uks avaneb vaikse susinaga ning aasaserva täidab rõõmsalt lobisev paksude saksa turistide parv.
Te ei taha teada, mis pilt koristajale järgmine hommik avanes ning kaua ta seda aasale loopis … 🙂
I-düll
Raudnaelu põrandasse taguv vanamees hüppab rõõmsalt kohapeal.
Kraavis lebav vanem naine vahib taevasse ning naeratab õndsalt.
Neli tüdrukut ja kaks poissi karjuvad üheskoos, üksmeelses lauluhoos.
Muru on roheline, taevas sinine ning päike kollane.
Aga haljendava künka taga on neeger juba sisse lülitanud midagi, mis teeb kergelt kahisevat, pöörlemisele sarnanevat, vilinat.
hüpe

aknad

Sigala aknad. Ausõna.
prügikastiluule
kerge röögatus.
karuperse maigutus.
liitri viina läigatus.
homse päeva ehmatus.
