Rubriik: teadmiseks

Posted on

Post mortem

… ehk lembelugu arvutiga.

Pühapäeva hommik. Süsadminni või devopsi seisukohalt on tehniliselt tegu reede õhtuga, kus laivi ei torgita. Aga pannkook keres, matetass ees, miks mitte väike apt install productionis. No miks mitte eksole! Prr-prr vuriseb ekraanil teateid, et värgid toimuvad, uuendused paigalduvad, asjad liiguvad … kuni kärinal lendab mingi megabait põigiti kodaratesse – locale-whatever pisike fail kuskil pakis write error. Hmm… Ok, mingi käsk veel, mis soovitab arvutile fsck-fsck-suki-suki teha. Asjad hakkavad põnevaks tõmbuma. Tubli lurin matet kerre, teeme siis serverile väikse suki-suki. Suki ütleb, et selle plokiga ja tolle plokiga on asjad nüüd sedapsi. Ja neid sedapsi plokke on üsna seitseteist. Ahsoo.

Astun tausta andmiseks sammu tagasi – mis masin see “laiv” on, mida ma siin pühapäeva hommikul nii muuseas natuke torkisin? “Eraviisiline” server, mis jooksutab igasugu eraeluks hädavajalikke asju. Blogi (jah, seesama veebileht siin), nutikodu mingeid graafikuid grafana otsas, mqtt brokerit, andmebaasiserverit, InfluxDB-d home assistanti andmete “mirroriks”, ftp-d ja veel mingeid pisemaid pudinaid. Pole iseenesest palju, napilt kahekohaline arv konteinereid 🙂

Ealised iseärasused on samas sellised, et VPS instants ise on pea 10a vana ning asjad seal peal kohati veel vanemad. Ehk siis selle setup on kerge spagett pluss on sinna kogunenud asju, millest kohe puusalt ei teaks öelda, kas seda on veel vaja või mitte või et see üldse seal on või et milleks.

Siit jõuame sujuvalt sedapsi plokkideni tagasi. Olles järgmise lonksu matet kurku tõmmanud, hakkan peast läbi laskma asju, mis on backupitud ja mis mitte ning kuidas ja kuhu vajalikud asjad kiirelt vasakule tõsta enne kui midagi veel rohkem hapuks läheb. Ja hapuks ta läheb! Nähtavalt omaenese silme all tundub see väike debianikast kortsu vajuma – teise sessiooniga enam masinasse sisse logida ei õnnestu ja osad käsud käima ei lähe. Saan vist paar korda scp’ga mõned kataloogid vihma käest räästa alla ära kopeerida kui järgmine megabait lendab põigiti kodaratesse – scp enam ei käivitu. Käivittu! Mingi libpcre-whatever on kadunud. ls – ei midagi, sama – libwhatnot.so-6.6.6 kadunud. Midagi enam selles terminalis käima ei lähe.

Backuppidest. Tegelikult olukord backupirindel ei ole selles masinas läbinisti halb. Midagi on olemas. Alustuseks on kodukataloog giti repos ehk siis kõik seal olev skriptindus jms on tegelikult suht ok päästetavusega. Teiseks olen blogist teinud manuaalseid backuppe enam vähem alati kui olen midagi muutnud või kirjutanud. Ja õnneks need konkreetsed manuaalsed backupid ei ole ka samas masinas. Mida ei saa öelda andmebaasi backupifailide kohta – mysqldump on kenasti automaatselt jooksma seatud ja logrotate roteerib tehtud backupifaile, aga nad on samas masinas 😀 Üks õnnestunud scp asjade välja kopeerimise liigutus keskenduski nendele failidele.

Aga kuhugi välja backuppimata on ka süsteemi enda konfid ja loomulikult dockeri konteinerite persistent storaged. Ehk mingi andmekadu terendab siiski silmapiiril. Buudikatse näitas küll optimistlikku valikut “(recovery mode)”, aga kui grub käised üles kääris ja seda recovery modet mulle käima tõmbama hakkas, jäi ta siiski kuskil poole peal suht vagusi ega teinud enam piiksugi. Must tähti täis ekraan liikumatult mind, ja mina teda, põrnitsemas. Pühapäevahommikuses veel pannkoogilõhnalises toas.

Siit jõuame nüüd sujuvalt selleni, et oli selle pühapäevaga mis oli (õhtuni istusin arvuti taga, mis ta muud oli!), aga tegu oli siiski kokkuvõttes õnneliku õnnetusega – sain lõpuks masina rescue modes üles (hostingupakkuja suppordi abil) ning üllatus-üllatus ka kettale ligi. Tundub, et ikaldas ära ainult mingi osa süsteemifaile ning mu enda kodukataloog oli küll jätkuvalt 10a vana spagett, aga siiski eksisteeriv ja ligipääsetav spagett! Nokkisin sealt kahvliga vajalikud asjad ettevaatlikult välja ning panin reinstalliks vaimu valmis.

NÜÜD POST (hääldada pehmelt nagu telefonipost) MORTEM.

  1. Tee backuppe ja liiguta neid MUJALE. Elementaarne, Watson, aga kesseviitsib.
  2. Tee backuppe ja … just.
  3. Liiguta!
  4. Tee!
  5. Pane robot seda tegema. Küsi LLMi käest kui muidu ei saa.
  6. Korista sodi ära.
  7. Fikseeri failistruktuurile tundlikud teenused (jah, sina, andmebaas) viimase numbrini konkreetse image versiooni peale.
  8. Kasuta oma üles seatud teenuste rägastikus nimesid. Mqtt server on mqtt. Influx on influx.

Vot. Pannkooke tuleb süüa, mitte terminali torkida.

Posted on

What a difference a year makes!

Ok – “year” – on natuke eksitav. Vasakpoolne kunstiteos nimega “Movember” on loodud loomingulise palanguna 3. detsember 2012.

Parempoolne – aasta 2025 – ei ole isegi movember mitte, aga tehnilisel põhjusel juhtus “kerge vunts” ja tulemus on käes.

Mõtlen nüüd natuke, mis selle infoga peale hakata. Peale postitamise muidugi.

Posted on

Graafik.

See on minu kehakaalu graafik. Päriselt ka. Tundlikud isikuandmed vbla ja nii edasi, aga mis siis. Punase ringiga märgitud ajavahemikul tootsin ma umbes 7kg piparkoogitainast ning osa sellest lasin ka praeahjust juba läbi. Et ikka oleks mida vabalt süüa.

Kõik on tõsilugu.

Ärge teie niimoodi tehke kui sellist graafikut ei taha.

Posted on

Kaubanduslik analüüs

Mugavad, käivad hästi jalga, näevad okeid välja. Tennised.

Ülemisel fotol, hoolikalt lavastatud kenas kollases sügisvalguses, on originaaltennis. Jah, on juba aastaid kasutuses olnud, määrdunud, rahva sekka enam ei vii, aga pimedas metsas sügislehti sahistada kõlbab tehnilis-mehhaaniliselt veel küll!

Allpool konkureeriv täielik noname tennis. Ostetud ühest teatud odavpoest. Näeb pea samasugune välja. Paar kuud vana. Foto lavastatud samuti hoolikalt, toode viidud vastu tema tahtmist ülemisega sarnasesse keskkonda. Sügisel. Hinnavahe ~2x, järeldused teeme ise.

Joonealune märkus: rebend tekkis samasse kohta umbes samal ajal ka paarilisel. Jalanõud kipuvad olema selline kaubagrupp, kus peale kirjutatud nimi omab ka mingit sisulist väärtust.

Posted on

Kainuar, wrapped

Kohe kui olin oma eelmise 2023 Wrapped Hopped v5 postituse valmis saanud, istusin maha ja tegin kohe ühe sõnause otsa. Mõtlesin välja sõna KAINUAR. Oleks sobinud ka kaanuar, aga sellel oleks olnud vähe vale alatoon 🙃. Samas ideid järgmiseks aastaks – korraldada korralik kaanuar!

Paar korda oli süüde vale ja masin turtsus ka, aga põhiline tõrge tuli umbes 24ndal kui ma avastasin, et mingi kuradi UK karskusliit on 10a tagasi dry january kampaania leiutanud. Kuna mulle kampaania korras midagi teha ei meeldi, siis oli see seega väga ebameeldiv avastus ning võitlesin mõned minutid tundega, et tuleks protestiks paar õlut võtta. Siiski võitsin. See UK karskusliit võib minu poolest seal saare peal oma dry januaryga uduvihma käes lõhki kuivada – mul on omaenda pisike kainuar!

Posted on

2023 Wrapped Hopped v5

Natuke teistmoodi 2023 wrapped. Tnx Spotify 🙂

Kus?

81% õlledest joon kas kodus , maakodus või saunas.
36 erinevat kohta.
9 eri kohta 10+ õllega aasta peale (92%).

Mis numbrid need on? Mul on arvutinohiklikul kombel isekirjutatud iOS äpp, millega ma pean suht täpselt iga õlle üle arvet. Juba aastaid. 🙃

Kelle tehtud?

20.7% enda tehtud 🤡 🤡 🤡
17.6% “Tanker”
17.2% “Põhjala”
14.3% neljandal kohal astub mängu suurtootja “Saku”
11.2% “Purtse”
5.1% – ootamatult madalale paigutunud A. Le Coq kuna seda ikka satub ette tunde pealt hinnates. Aga statistika ei valeta.

Statistika tuli SQL-iga otse baasist, kust mujalt.

Mis täpsemalt?

6.9% ja esikoht enda tehtud “Mäe kadakas”, mis oli selline veider katsetus tulemusega “puust õlu”
6.8% – suvel oli mingi periood, kus keldrist vaatas vastu pappkast kirjaga Saku “Kuld”. Teine koht.
5.8% Põhjala “Kosmos” … hmm, ilmselt oli mingi soodukas, aga tegelikult on hea õlu ka. 🙃
5.4% jagavad järgmisi kohti “Mäe Artur” ja “Mäe G30”. Jälle enda šedöövrid.
Märkimist väärivasse statistikasse jääb ka 26 ühekordseks jäänud proovimist.

Protsendid on, kuna, noh, delikaatsete isikuandmete kaitse ja asjad. Kuigi mul on ka absoluutkogused, alkoholisisaldus, GPS koordinaadid ja whole shebang info endal olemas.

Aga mul on veel STATISTIKAT!


10.6% esmaspäeval
10.6% teisipäeval
10.9% kolmapäeval
14.1% neljapäeval
20.0% reedel
22.1% laupäeval
11.7% pühapäeval


Mai, juuli, augusti kraesse langeb igale kuule 12%.
Aprill ja oktoober saavad 10% kumbki.
Whatever see juuni probleem ongi – 9% panust. 🍆


Kellaaegades üllatusi pole.
75% tarbimist langeb vahemikku 18:00 kuni 01:00.

Lõunatesse jagub siiski 5%! 😇

Antud postitusse panustas visuaaliga muidugi AI. Konkreetselt Adobe Firefly.

Posted on

Nutikodu 2022

Pesumasin on LG-lt ning neil on oma suurejooneline kõike võimaldav kodu-äpp – sisesta oma kodu nimi ja ruumi nimi, kus see masin asub ja kutsu terve perekond seda masinat vahtima. Saab lisada muidugi palju masinaid, aga mul on ainult pesumasin.

Elektriradiaator on mul firmalt Mill. Tore Norra firma, nendel on ka oma äpp, kus tuleb ka jälle defineerida kodu ja ruum ja kus see seade asub jne.

Vingugaasiandureid eelmainitud kompaniid vist ei tee ning see on mul firmalt Netatmo. Neil on ka oma äpp! Hakkate juba aru saama, kuhu ma sihin? Jah, seal äpis tuleb ka nimetada kodu ja määrata ruum, kus see vidin asub jne. Selle äpi lisatrikk on see, et selle nimi on telefonis Security. Lihtsalt Security.

Kaameraid on isegi kahelt eri firmalt, neil on muidugi ka oma äpid koos kõige kaasnevaga!

Mõned temperatuuriandurid ja lülitid firmalt Shelly. Kodu, ruum, kasutajad, yeah. (Ok, see on vähemalt avatud platvorm, saab natuke andeks)

Matter ei saabu piisavalt kiiresti, ei saabu.

Posted on

F1, Monza, 2021

Nonii, vormelireis #4, Monza katse #2. Kuigi kaasas on neli erinevat QR koodi, nii telefonis näitamiseks valmis kui igaüks kahes eksemplaris välja trükituna kaasas, siis hõisata saab kaasajal alles päriselt kohal olles. No eks näis, eesootav takistusriba on hiline, keeruline ja ulatub sügavasse Itaalia öösse. Väga luuleline. Reisiärevus.

Rajale sai jalgrattaga läbi linna, meie tribüünile lähima sissepääsuni maad umbes 5km, kuulsuste spottimise sissepääsuni 3.5km. Viimasest sisenesime ainult esimesel korral kuna oli majutusele lähemal ning ei teadnud veel täpselt raja-alal liikumist ega sissepääse.

Monza rada ise on pmst linnas, pargis. Väga suures pargis. 688 hektarit ja 14km kõrget kivimüüri.

Banking. Natuke mootorispordiajalugu – Monzas oli kunagi ovaalrada, mille otsmised kurvid olid kaldega. Korraliku kaldega. Ja seal siis sõideti nende torukujuliste vormelitega metsiku kiirusega. Seda vana rada kaasajal ei kasutata, aga kaldega kurvid on vägagi alles. Sinna kallakute juurde pääsemiseks nägime ikka korralikult vaeva, nende peale ei taheta võistlusnädalavahetusel joobes turiste väga turnima lasta. Kaks päeva proovisime metsast erinevatest kohtadest sniikida, aga kogu banking oli korralikult kollavestide valvega kaetud, ei õnnestunud, alati aeti ära 🙂 Lisaks on see itaalia mets mingeid vastikuid torkivaid ja kriipivaid taimi ka täis, vaarikad vms. Aga lõpuks peale sõitu olid valveitaallased koju läinud ja saime sinna bankingu otsa ronida. Tavalise tennisega iseseisvalt päris üles hästi ei saa, keegi peab tõmbama ehk siis läheduses peaks olema mõni parema gripiga jalanõudega tegelane. Kokkuvõttes lahe elamus.

Vormel 1. Senisest neljast F1 külastusest vist kõige lahedam. Esiteks võistlus ise oli huvitav pluss veel sprindiga formaat on vähemalt kohal käies tegusam. Võistluse tulemus ka sobis. Teiseks raja asukoht väga mugav – linnas, suures pargis, majutusest rattaga tuldav. Kolmandaks rada ise ja ümbritsev loodus käidav ilma suuremate inim-ummikuteta (näiteks Spa rada Belgia mägedes oli paljudel juhtudel rahvamassis kitsal metsarajal venimine). Neljandaks ilm – mulle +30 väga sobib. Viiendaks tribüün väga hea – katusealune, peasirge ääres, enamasti midagi toimus ja oli vaadata. Kuuendaks lubati seoses koovitsaga ainult pool mahutavusest, mis tähendab, et igal pool on lihtsam – õllejärjekorras, tribüünil, piletikontrollis, peldikus, söögiputkas jne.

Nüüd motospordiajalooga nõrgalt seotud rajategevustest – tegime peale sõitu rajale jala ringi peale, mööda rada. 5.7km. See oli ka selline pool-illegaalne tegevus – rajale saamiseks tuli natuke üle vana raja bankingu ronida ja alla hüpata 🙂 Samas edasi kedagi, kes meid nägi, eriti ei kottinud, et me seal tuiasime. Kuni selleni kui ma sisenesin F1 boksialale, kuhu saamine on tavainimesele muidu suht võimatu. Turva transportis meid õnneks välja alles siis kui ma olin Mersu boksini jalutanud ja seal pilti teinud 🙂

Aastal 2021 peab ikkagi rääkima ka covidist. Ning kuidas ma covidi pärast pidin 10km jalgrattaga sõitma. Igal hommikul rajale sisenedes kontrolliti seda vaktsineerimise QR koodi ja (üllatus-üllatus) kehatemperatuuri. Nendega oli mul kõik hästi, aga pühapäeval taheti selle covidi QR koodi kõrvale ka dokumenti näha. Laupäeval kindlasti kedagi mu dokument ei huvitanud, reede kohta enam ei mäleta. Aga jah – pühapäeval see mul kaasas ei olnud. Sõitsime rajale, sain teada, et id-kaarti on ka vaja ning sõitsin majutusse tagasi id kaardi järgi. 37min, 10km, 0 sammu (fitbit, ma ju käisin toas kaardi järgi ilma jalgrattata?) Träkk lisatud pildina. Aas raja allosas on tingitud väiksest logistikaveast – peast sõitsin, ilma kaardita ning panin ühest väiksest teeotsast mööda. Teisel pildil järjekord mingi väikse poe ukse taga, kuhu lasti üks-haaval sisse.

Väga lühike toidu eri. Pmst pitsa, sai, hamburger, kebab. Enamasti 7€ @ 0.5l Heinekeni või rajalt väljas Birra Moretti saatel. Erandiks üks kaheksajalg 🙂

Muud pildid

Posted on

TG+EG

Vaatasin siis uue TG + Extra Geari ära. Saapad, kuhu astuda olid muidugi suured, Clarkson oli paarkümmend aastat formaati sisse töötanud ja arendanud, suht raske on seda palli lambist üles korjata ja samamoodi kohe jätkata. Võimalik, et sellega seoses või muidu, aga see Evans on ikka suht ebaatraktiivne (ebakompetentne?) kuju seal hetkel. Positiivselt üllatas LeBlanc – mõjus sümpaatsemana ja loomulikumana, näitleja ikkagi. Kuigi skriptimise traagelniidid olid kogu saatel ikka väga väljas. Vanas TG’s häirisid need niidid ka, aga oli kokku natuke loomulikum. A noh, need samad aastad sisse töötamist.
Aga kogu saatest tervikuna oli kuidagi mingi dünaamika kadunud, üksteise otsa lükitud klipid. Tundub, et BBC ei julgenud mingit väga suurt kannapööret teha sisus/formaadis, samas see sisu mahamängimine ei toiminud kohe esimese saatega.

Extra Gear oli mingi omaette veidrus – alguses öeldi, et näitab mingeid telgitaguseid või välja lõigatud stseene ja “lavatagust”, aga tegelikkuses oli nagu mingi veel üks Top Gear, kus ei sõidetud eriti ja saadet juhtisid mingid suvalised tondid. Samas uudiste osa oli olemas. 🙂

Posted on

T35la

Tesla Model S on juba 4a turul olnud ja ma sain alles nüüd selle haibitud sõiduvahendiga sõita. Ebaõiglane. (samas tänud Flexile kingituse eest, ostke ka teie kõik oma arvutid sealt, ja loomulikult Teslarendile 🙂 ). Etteruttavalt ja kokkuvõtvalt ütlen, et Teslaga tasub sõita proovida juba selle igal ajal olemas oleva tõmbe pärast. Sama hingetõmbega tunnistan, et ma ei ole endale teadaolevalt enne ühegi umbes 5s 0-100 autoga ka sõitnud. Seega, võib-olla on hinnang ebaadekvaatne. Minu igapäevaselt Porschega kulgevad sõbrad, teile on see kiirendus võib-olla tavapärane.

Aga jah, see tõmme, see on omapärane. Esiteks on ta ikkagi päris tugev, vinge ja lõbus. Teiseks, ja võib-olla olulisemaks, on see tõmme kogu aeg olemas – vajutad ja läheb, ei mingeid kick-downe või veelgi enam – käsitsi käigu alla vahetamist, turbo reageerimisaegu jms põlevate dinosauruste probleeme. Üks käik, üks vajutus ning rinnakorv tahetakse vastu selgroogu suruda. Väga mõnus. Vajutad, läheb. Vajutad, läheb. Põhimõtteliselt troll, aga palju kiirem 🙂

Teine üllatus Teslaga sõites ei olnud nii meeldiv – müra, mis tekib suht väikesel kiirusel juba. Jah, foori taga seisma jäädes on tunne, et auto suri välja ning linnakiirusel mingil eriti siledal asfaldil on ka vaikne, aga nii kui tee on natuke krobelisem või kiirus suurem, on see müra ikka päris tugev. Eriti just rehvimüra, tunne on nagu mitte mingit mürasummutust ei oleks. Laps küsis ka tagaistmel, et miks siin selline müra on 😐 Kuulsin, et paarile kohalikule Teslale on murasummutust lisatud ja see on 100k maksva auto puhul ikka veider.

Seal on natuke negatiivseid “odavaid” pisiasju veel (veidra plastmassise raksatusega lülitav suunatulekang näiteks), aga mu kirjutis ei pretendeeri täielikule ja põhjalikule kasutuskogemuse kirjeldusele. Mind ennast huvitas selle auto puhul see ülalpool kirjeldatud tõmme ning järgmisena see suur mölakas ekraan. Ja selle kasutatavus. Piltide peal näeb see ekraan ikka kole välja. Reaalses elus on seis disaini mõttes natuke parem – roolis olles, kuna seal peal on ikkagi mingi pilt ja ekraan ei ole lihtsalt suur hall latakas keset armatuuri, ei tundu ta hullult sea seljas oleva sadulana (kuigi Tesla võiks disainimisel ikkagi natuke mõnedest muudest markidest eeskuju võtta). Aga minu põhilise hirmu osas – kasutusmugavus – on mu tunded pärast seda natukest proovimist kahetised. Nii ja naa. Ta ikka väga ei õigusta ennast ning arenguruumi kasutusmugavuse osas on. Näiteks ekraani funktsioonide valiku nupud on ekraani ülal servas – üles paremale tuleb juba natuke küünitada. 17” ekraan, aga ma ei näe (kui ma just poolt ekraani raadiorakenduse alla ei taha kulutada) parajasti mängivat kanalit (või mängivat lugu for that matter)? Päriselt? Ruumi nagu oleks. Vbla ma ei leidnud õiget kohta. Istmesoojenduse sisse lülitamiseks tuleb ekraanil teha 3 vajutust ning kuna ees on 17” touch screen, siis ei saa seda päris pimesi teha. Kliima temperatuuri muutmiseks tuleb jällegi ekraanile vaadata ning suht kitsast osa vajutada. Kokkuvõttes ei midagi katastroofilist, aga natuke ka mitte väga lõpuni valmis veel. Ning selle suuruse vajadus on ikka kaheldav.

Samas on toredaid pisiasju – vedrustuse seadistus (mille muutmiseks, jällegi, 3 vajutust suurel ekraanil) jäetakse GPSiga meelde. Järgmine kord koju sõites on teada, et sissesõiduteele sõitmisel tuleb vedrustus Very high peale keerata. Nutikas, lihtne, mugav.

Laiemalt elektriauto eripärast ka – niikui reostaadi (hea küll – gaasipedaali) lahti lased hakatakse kibekähku akusid laadima, mis Tesla puhul väljendub suht korralikus pidurdamises. Kui dinosauruste säästmiseks lased ristmikule lähenedes gaasi aegsasti lahti, siis elektriautoga sõites tuleb seda aega päris korralikult ümber kalibreerida ja pedaal palju hiljem lahti lasta. Muidu jääd lihtsalt kaugel enne ristmikku juba seisma. Leaf minu mälu järgi nii äkiliselt ei pidurda (kuigi Leafil olid ka eri režiimid, vbla mõni pidurdas äkilisemalt).

Ja veel personaalne laks lõppu – igapäevaselt vähe kõrgema autoga sõites on jube harjumatu autosse sisenemiseks sisuliselt maapinnale istuda. Ja sealt väljudes jälle ennast vaevaliselt sealt üles ajada. Aga sellel pole enam konkreetse Model S ega elektriautondusega mitte õhkagi seost.
Ootan suure huviga esimeste Model X’ide saabumist 🙂

Ai veel üks lahe pisiasi – armatuuris oleval pisikesel autopildil põlevad tuled vastavalt sellele, kuidas päriselt on – pidurdad, siis süttivad pisikesed pidurituled, suunatuld näidates suunatuled 🙂

Kokkuvõttes on täitsa okei auto.

PS. pult/võti on auto kujuline, ilma eristuvate nuppudeta. Ehk siis pead natuke arvama, mis osa vajutada tuleb, et midagi avada. Muidu on suht loogiline, aga laadimispistiku luugi avamist ei õnnestunudki puldilt leida. Oli see võimalus üldse seal olemas? Seletati küll ja vist nagu oli, aga kus, ei mäleta. Õnneks saab seda luuki seest üleelusuuruse ekraani kaudu ka avada 🙂

Pakid paneme vööri!
Pakid paneme vööri!

Laadija luuk avatud, roheline tuli!
Laadija luuk avatud, roheline tuli!