
Mesilane. Ei sumise.
Näsiniin on mürgine.
Finiito.

robot räägib, räägi vastu

Mesilane. Ei sumise.
Näsiniin on mürgine.
Finiito.



AI on narkootikum, hullem kui sotsiaalmeedia. Mul on kogu aeg umbes 100 ideed peas, mis tuleks valmis progeda ning viimasel ajal viimastel aastatel jäi see lihtsalt nikerdamise viitsimise taha – hakata mingit äppi või veebilehte nullist (isegi abistavate frameworkidega) nö. käsitsi kirjutama on ikka üksjagu ajamahukas ettevõtmine. Nüüd seda probleemi enam ei ole. Ütled ette1, mida vaja, energiline abiline progeb kohe valmis, vaatad üle, ütled järgmise asja, vaatad üle, jne. Asi areneb kiires tempos, anna ainult ideid ette, featuurid tulevad, rakett kerkib. Selle võiks veel ära muuta. Ja seda siit natuke nügida. Siis selle võiks veel juurde teha. Miks mitte mõni graafik. Mõni nupp. Ja veel natuke. Veel ainult natuke. Slaider. Punkt. Koma.
AI on narkootikum.
Hullem kui sotsiaalmeedia.
1) sellel “ette ütlemisel” on sada nüanssi, okei, struktuurne lähenemine ning asjast suures plaanis aru saamine kiirendab protsessi tuntavalt, väga kiire tagasisidetsükkel koos dopamiinilaksuga.

Tegelikult poes on nime all “Oromate Traditional Molienda Gruesa”. Paki kujundus viskab sellist mõnusat kauge Paraguai küla vaibi. El agricultori otsetõlge “põllumees”. Nojah, lihtne ja odav! Mõnus maalähedane suitsune, suht kange. Mu mate-maitse eelistus tundub suht selge ja lihtne – kanged puhtad suitsused paraguai mated – ja ka see on selles osas väga hea. Alguses viskab vahele ka sellist piparmündi õrna vihjet, mitte päris tsitruselist, aga mingit sellist eeterlikku. Meeldib.
€2.71 poolekilone pakk – hea odav maitse 🙂
Väiksemas ringis väiksemalt tuntud õlleäpi kõrval on mul tegelikult peas mõlkunud ka mõte üldisemast loendamise äpist. Juba ammu on mõlkunud. Et kui parajasti õlut pole, mida loendada, siis loendad vähemalt muid asju. Järel olevaid matepakke, mahutisse valatud pelletikotte, ostukontrollidesse sattumisi ja muid selliseid juhtumisi. On juba aru saada, et kõik see eeldab väiksemat või suuremat loendamise kiiksu. Võimalik, et sellele on mingi peenem nimi ka pandud, ladina keeles ja puha – ei tea. Aga ju mul siis kiiks on. Või on mul koodamise kiiks. Emb-kumb igatahes on. Lihtsalt kirjutamine läheb ka siia ritta arvesse. Kokkuvõtvalt – mingi kiiks on ja sellega loen teema – “Appi miks küll selline äpp!” – laualt maas olevaks.

Aastal 2025 sain lõpuks istuda rahulikult tootejuhi tooli ja anda arendajale töö ette. Jah, LLM on kohal ja see postitus ongi tegelikult sellest. Korra juba alustasin selle arensusprotsessi ülevaate/kokkuvõtte kirjutamist, aga see läks selliseks romaaniks kätte, et muutsin lähenemist ja teen lühidalt.
Jah, see on AppStores olemas. See oli omaette mentaalne eesmärk, et ma ei jää mingit seda väikest featuuri ja toda väikest muudatust lõputult nikerdama, vaid ühel hetkel on vahefiniš ja panen lihtsalt poodi üles.
Nüüd see lühike osa, et kuidas see arendusprotsess käis:
Kas see tähendab siis, et ükskõik kes võib need 4 sammu ette võtta ja ükskõik mida valmis kirjutada? Mul on seda raske hinnata, ma natuke saan aru, mis seal kõhu pool toimub. Ja kuna ma sellest natuke aru saan, siis ma andsin LLM-ile paaris kohas ikka jalage p***e ka, et ta õiges suunas liiguks. Kas oleks saanud ka ilma selleta? Siiralt ei tea, võib-olla oleks.
Lisamärkus: see viimane miil, et äpp päriselt poodi saada, eeldab veel natuke ümbritsevat infrat – terms leht ja privacy policy ja support aadress ja kirjeldused jms.
Aga ma ei ole kogu selle äpi juures reaalselt mitte ühtegi sisulist rida koodi ise kirjutanud. Ja see on tegelikult muljetavaldav. Mulle vähemalt.
Mida ma ise siin projektis tehnilist teinud olen:
Kalendriajas poolteist kuud – nädalavahetused ja õhtutunnid.
swift_files: 87
markdown_files: 17
swift_loc: 16641
total_loc: 22423
Nii on, ise olen rahul 🙃 Ikka tuli suht pikk postitus.

Ütleks kokkuvõtvalt selline mittemidagiütlevalt tavaline. Lahjemapoolne, mitte eriti tolmune. Huvitava (häiriva) tehnilise detailiga – ma proovin oma mate võimalikult pikalt sellisena hoida, et ülemine kiht kohe läbi ei liguneks, aga sellel liguneb. Ja see tekitab probleemi, kus mate vajub põhja, vesi jääb peale ning autos juues võib üle loksuda sellisena. Selline naljakas personaalse use-case’i probleem. Aga jah – lahja.

Oma varasematest märkmetest loen, et olen tavalise Canariase kohta kirjutanud “tolmune, võtab kõrre kinni” – edicion especiali selliseks ei hinda. On küll suht peenike, aga samas mitte nii üleliia tolmune, et kõrre kinni võtaks. Või olen ma mate valmistamisel nii palju osavamaks saanud ajaga. Ja viimase aja eelistus on lapiku otsaga kõrs, millega saab “tassi” põhja vee jaoks “koopa” tekitada.
Samuti varasematest märkmetest loen aga sellesama edicion especiali kohta, et kange … hmm … tõesti või? 🙂 Kas on Canariase kvaliteet kõikuv või olen ma oma viimase aja kangete eksperimentidega omaenda taustsüsteemi natuke nihkesse ajanud.
Igatahes – pakki avades voogab vastu selline meeldiv lilleline kuiv heinamaa. Aga kui tegemisel liiga vähe tõmmata lasta, siis on ootamatult lahja. Läheb kangeks küll, aga tahab kannatust. Ja jagub samas ka üsna pikalt, aga jah, ootama peab, lõpuks tuleb küll.
Maitselt on selline kergem, “õhulisem”, võiks öelda vesisem, aga see annab vast vale mulje – ta ei ole vesine ega lahja kui kannatust on (loe ülevalt). Meeldiva maitsega.

Juba kujundusest on näha, et midagi kerget ja lillelist siit ei tule. Pakist tuleb vastu korralik karjamaa. Lilli pole, on tõrvane puuriit ja äratallutud märg rohumaa. Lehmi, samas, ei ole ka näha õnneks.
Puru on küll tolmune, aga mitte selline läbivalt tolmune-tolmune, natuke selline üle-jala-tolmune. Ja. On. Kange. Päris tõrvane litakas otse ma ei tea kuhu joosta kohta 🙃 Tõmbab isegi sellise vihmase sompus päeva plärinal käima.
Termosetäie lõpupoole jääb maitsest järgi mõrkjas vesi ja tõrv. Puhtakujulise Paraguai mate näidis.