AI on narkootikum, hullem kui sotsiaalmeedia. Mul on kogu aeg umbes 100 ideed peas, mis tuleks valmis progeda ning viimasel ajal viimastel aastatel jäi see lihtsalt nikerdamise viitsimise taha – hakata mingit äppi või veebilehte nullist (isegi abistavate frameworkidega) nö. käsitsi kirjutama on ikka üksjagu ajamahukas ettevõtmine. Nüüd seda probleemi enam ei ole. Ütled ette1, mida vaja, energiline abiline progeb kohe valmis, vaatad üle, ütled järgmise asja, vaatad üle, jne. Asi areneb kiires tempos, anna ainult ideid ette, featuurid tulevad, rakett kerkib. Selle võiks veel ära muuta. Ja seda siit natuke nügida. Siis selle võiks veel juurde teha. Miks mitte mõni graafik. Mõni nupp. Ja veel natuke. Veel ainult natuke. Slaider. Punkt. Koma.
AI on narkootikum.
Hullem kui sotsiaalmeedia.
1) sellel “ette ütlemisel” on sada nüanssi, okei, struktuurne lähenemine ning asjast suures plaanis aru saamine kiirendab protsessi tuntavalt, väga kiire tagasisidetsükkel koos dopamiinilaksuga.