Megalest otsustas ära mind tappa
ta ujus mu juurde ja sosistas kõrva.
Ma ignoreerisin. Taktika.
Megalest solvus ja eemaldus.
katse karjuda
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
kukun maha ja jään
vait
kukun maha ja jään
vait
kukun maha ja jään
vait
karjun niisama
“olen siin”
karjun niisama
“olen siin”
karjun niisama
“olen siin”
aga olen siiski vait
nagu ikka
üritan olla
nagu ikka
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
ajatu
üleile homsel rajal
käin ja eile kui
möödunud nädalal
veidi segane jooksen
vasakule esmaspäeva
viimasel tunnil
ümber lõkke
homsesse päeva.
kahekesi võtan
järgmise nädala
sülle ja segan selle
eilse naeratusega
ja lähen hulluks
homme. kohe! praegu!
paralleelaega jalutan
kiiresti välk kui
kolmapäev tuleb
ja läheb neljapäev
kükitan esmaspäeva
keset juulit oh
aegu ammuseid
ja homme tuleb
jälle
need silmad
see naeratus
5457u5
näe! ja siin ta nüüd on minu ees
kohale jõudsin ikkagi
pean üritama mööduda, pean pean
ilmselt vist arvatavasti pean
tegema näo, et tegelikult ei ole ma kohal
ja ta ei ole minu ees
aga siin ta on ja kohal ma olen
mis ma siis nüüd teen
möödun vist ja vaikselt sosistan
keegi tegelikult ei kuule
ma ise ka mitte, ma ise ka mitte
loodetavasti
kru1i5
A: “täitsa perses”
B: “ei okei”
A: “where are you from”
caipirinha
moscow mule
jim beam
caipirinha
sama
sama
sama
tequila sunrise
bloody mary
sama
sama
viin+laimimahl+cointreau+midagiveel
caipirinha
cuba libre
akudrelliga villatups teeb suu lahti
elan karbi nurgas ja vaatan mööda lendavaid roosasid villatupse
lendavaid roosasid tupse jälgivad silmad
tuul hiilib karbi ümber ja karbi sees
kraban järsu liigutusega akudrelli ja lasen kaks parasjagu
kraban järsu ja kaks esimest tupsu karbi seina külge
seina külge kruviga kinni
elan karbi nurgas ja lasen drelliga villatupse
elan veel ja lasen villatupse seina külge kinni
lasen kõvasti kinni
sest ma ei taha siit liikuda koos ega ilma
ei taha liikuda ei koos ega ilma drellita
kuigi villatups pilgutab silma ja on roosa
võib-olla siiski kui tuleb tugevam tuulehoog
tugevam tuulehoog viib tupse kaasa
või olengi ma ise villatups. akudrelliga.
ma-ei-oska-seda-asja-kuidagi-kommenteerida
ma ei tea kuidas ma siia kella peale sattusin
jälle
aga kuidagi sattusin.
väga imelik oli istuda kelleseieril ja vaadata
kuidas minutitähised vajuvad seieri alt läbi
järge mööda ja täistund oli eespool täiesti näha
proovin seierilt maha astuda ning täistundi vältida
see maha astumine tegelikult õnnestuski aga mingil
veidral kombel läksin ma ikkagi järgmisse tundi
kuidas küll? see ei saanud kuidagi võimalik olla.
ja siin see on – seda tundi on kuidagi rohkem
see on veidralt igal pool. saadanas.
Eesti <-> Hrvatska: teekond
Natuke praktilist infot neile, kes samuti plaanivad autoga Horvaatiasse sooja reisida. Mind ennast huvitas enne reisi konkreetne marsruut ning kui palju ikkagi reaalselt jõuab päevas teel sinna läbi sõita. Viimane küll sõltub, aga lühidalt:
- L hommik start Tallinnast. 12h ja ~800km, ööbimine Poolas, Bialystoki lähedal hotellis: google maps
- P hommik, rekkavaba poola. 12h ja teine ~800km hiljem, Lõuna-Tšehhi, enne Austriat mingi teeäärne motell: google maps
- E hommik – Austria, Sloveenia, lõunaks Zagreb
Ilmselt saaks sõitmise ka kahe päeva sisse suruda, kuid sellel on paar miinust: peaks teadma mingit konkreetset hotelli, kuhu jõuda kui ei taha pimedas võõras kohas öömaja otsida ning teiseks ilmselt sõidukiirus varieerub, teeremondid jms, ning võib mõttetuks punnimiseks minna sinna broneeritud hotelli jõudmisega.
Samuti saaks edasi-tagasi marsruuti varieerida ning sõita läbi Slovakkia ja Ungari. Samas meil juhtus kuidagi Horvaatia-sisese logistika käigupealt koostamisega nii, et tulime tagasi sama teed pidi.
kohutav õnnetus
vasakule keerav ekskavaator võib tekitada kohutava õnnetuse
kuna kopp on rippu ja lint veab viltu ja kang on kõver
maa pinna sisse augu võib niimoodi kollane masin kukkuda
aga seda ju ongi vaja!
kõik on hästi!
magage edasi!
baariralli.
ruutu võetud juur
ja astmesse pandud kaheksa
lähevad koos baari
ning tellivad õlut ja viina
mõni minut peale seitset
on nad täis kui tatikad
ning lähenevad piirväärtusele
lõpmatut aeglaselt ja ettevaatlikult
ja vastu tahti,
loppadi-loppadi,
“ei tule siin midagi
minu rõngaid näppima!”