Naudi, lumememm. Tuusik lõunasse. Elu ilus – saun, paljad naised ja külm õlu. Külm õlu on tegija.

Rubriik: miski pilt
p1p4rc00k
sport.
“Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.” [wikipedia]
Puhka Eestis, vol.
Statistiline postitus mõne pildiga.
Varemed kusagil Eestis Lätis 🙂

GPSi logi pildilinkide ja asjadega:

Google earthi fail
Samad pildid, mis google maa küljeski, aga natuke inimlikumal viisil vaadatavad: galerii.
elutöö.
Sõrm on objektiivil ees. Nii see on. Lõputu sättimine, modelli juhendamine, higisena prožektorite valguses sebimine. Assistendid. Keegi tõstab kauguses häält – on ärritunud. Võtted kestavad juba mitmendat nädalat. Lõpuks on kõik üles seatud. Modell on paigas. Valgus on perfektne. Säri on välja mõõdetud. Assistendid naeratavad. “Fotograaf, palun vajutage!”. Laskud oma uhkest kunstnikuüksindusest maa peale, lihtsurelike sekka. Peatud hetkeks mõtiskluseks. Keskendud. Jääbki parem mulje, mõtled. Valgus suriseb. Modell on paigal nagu naelutatud. Ja siis sa vajutadki. Tehtud. Kõik hingavad kergendatult. Modell tormab riideid vahetama, valgus lülitatakse välja, pikki musti juhtmeid keritakse kokku. Ronid redeli nagina saatel oma üksildatesse pilvedesse tagasi. Šedööver on sündinud. Või vähemalt pidi sündima. Aga kurat! Sõrm jäi ju objektiivi ette. Ülevalt pilvedest kostab revolvripauk. Labane ja lihtne kõmakas.
maailma lõpp, kevad 2009
Lumememm närib nurga taga õitsvat sirelipõõsast ja taob panniga möödahüppavaid konni. Selline kevad on meil seekord.
Kelder. Purunenud klaasiga akna ees ripub mingi ebamäärane kalts. Tuul. Keeran kruustangid veel natuke pingumale. Veel. Krõps. Lõpuks ometi. Lumememme jäätunud pea puruneb suure pinge all tuhandeks killuks ning langeb jääkildude krõbinal keldripõrandale. Ka porgand kukub. Lumine keha lõtvub ja vajub kössi. Inimeste vastuhakust on möödunud ainult üksikud päevad.
Vot selline kevad võib meile tulla kui käesoleval talvel toimub paljukardetud lumememmede rünnak.
tavaline pesupulber, veel.
õunaaeg.
rõõmus roosa elevant kargab kahel pool piiri
talludes ära peotäite kaupa musti sipelgaid
kes olid sinna eelnevalt pikkade rongidega sisse rännanud
ning kõik vedurid vedelesid nüüd suurtes rauast kuhjades
pesade kõrval maas ning ajasid selget õunamoosi
summutajatest välja.
kollased karvased mesilased lendasid selle õunamoosi peale
kokku ja kukkusid seda limpsima ja lakkuma ja limpsima ja lakkuma
kuni nad elavalt vesteldes jalad taeva poole lesides karjuma hakkasid
ning kuuskede lauged nokad peksid nad hooga vigaseks
lennuvõimetuna ainult oigasid ning kurtsid vanu aegu taga
rumalatele on ainult antud natuke moosi
ainult natuke moosi
mida saia peale panna ning saia siis mesilasele tiibade vahele toppida
ja hüsteeriliselt naerdes vaadata, kuidas mesilane kibedalt naeratedes
üritab raske koormaga. raske koormaga. raske koormaga.
seisa püsti. ära kuku. kuigi moosi sees on see raske.
punkt.









