robot räägib, räägi vastu, AI ruulib
Microsoft võttis Eesti koostööpakkumise vastu
Mis asi see on!
Kas riigi arvates on kõige efektiivsem rahapaigutus selline? Mis ajast peaks olema riik ühe erafirma edasimüüja?! Appi /jõuetult/
Sellise asja peale kukuvad käed nii rüpe sisse ära, et ma kohe ei tea … masendav … loomulikult lähevad B. Gatesi silmad särama kui üks riik otsustab tema tarkvara edasi müüma hakata. Päris hea publicity … mis siis, et selle riigi SKP on väiksem kui MS’i käive … ikkagi – terve riik.
Täna hommikul on oioioi… lihtsalt on. Kas enda muutmine on võimalik? Ma kardan (mhmh – kardan), et ei ole võimalik. Need ämbrid, mis on sulle sündides jalgade (just nimelt – mõlema jala) otsa installeeritud, need sinna ka jäävad. Ning nendes pead sina ringi kolistama. Seal ämbrite otsas võid sa mõelda igasuguseid mõtteid, panna silmad kinni ja kujutada, et neid ei ole olemas, kuid plekikolin tuletab sulle ikka ja jälle meelde nende olemasolu. Nii see juba kord on. Ja mulle tundub, et nii see olema jääbki ja võib-olla peabki. Ja nii me siis kolistame… igaüks oma kahe armsa plekist ämbriga ning kujutame, et me muutume paremaks ja targemaks. Ei muutu.
“Samas otsin suurte kääridega plekkseppa”
Täna hommikul, pühapäeval siis, teen kell pool kümme silmad lahti ning mõtlen, et peab tööle minema. Ah, magan veel natuke. Tunni aja pärast teen jälle silmad lahti – hoeh, ei viitsi kuidagi veel tööle minna. Ok, kell üksteist mõtlen, et peab ikka minema … tõusen üles ning olen täies valmiduses tööle minema, kui kohale jõuab teadmine, et tegemist on siiski pühapäevase päevaga, mis on ju meie riigis VABA päev. Vaba päev! Vaba päev! Vaba päev. Põhku tagasi!!
| Talvine raba on päris lahe koht kui on selline mõnus krõps talveilm ja vihma parajasti ei saja. Sumpad lumes ja sumpad lumes ja sumpad lumes ja sumpad lumes … ja nii edasi. Kuna oli tegemist konkreetse rajaga, siis ei olnud, et käid 10min ja autosse tagasi. Korralik 4 tundi kulus.
Selle kõrvaloleva pildi peal on tegelikult ka järgmine torn, mis oli nagu eesmärgiks, aga see on selliselt kauguselt nii udukribunikerdis, et pole kohe üldse mitte näha. Ja tagasi ei tohtinud mitte seda sama kriips-sirget teed tulla. Tagasi oli paras sinka-vonka mööda raba. Üks looduslik põder sattus ka ette, aga see oli sedavõrd matka alguses, et fototehnika vedeles täiesti jõude ning ma jõudsin käe seljakoti rihmale tõsta kui loom juba metsa pages. Kiire loom. Aeglane fotograaf. Veel pilte: 20040124_rabas |
 \t |
Miks on nii, et kui ma võtan filmi kaamerast välja, avastan ma, et see on ISO400 kuigi ma nagu teadsin, et ta on 100 … Miski 2 stoppi ülevalgustust siis. Suur kunst, peaks ilmutusse ikka viima. Manuaalkaamera rõõmud.
Kui teile tundub, et keha on kuidagi väsinud, silmad vajuvad kinni ning varbad sügelevad. Teie arvuti tundub teile vastik, tool pigistab ning laud lajatab, proovige PINGVIINI PEKSMIST: http://teen-ass.org/pingu/ (vaatamata domeeninimele ei ole lasteporno)
Oi milleni inimene langeda võib. Juhtus nimelt nii, et eile vedelesin kodus ning klõpsisin oma taevakanaleid läbi ning ühelt neist tuli poksimise klassika. Mitte, et ma poksimise fänn oleks, kuid kuna ma Mohammad Ali ikka ära tunnen, siis jäin vaatama. Et kuidas siis mees nagu poksib. Sealt tuli mul mitu järeldust:
tahtsin natuke statistikat teha. #fotokala logi pealt siis. ning mida oligi oodata: ei ole tore tulemus: #fotokala stats ehk siis väga palju aega läheb irtsus lamisemiseks. Üks ircuvõõrutuskuur tuleks vist kasuks …
Tore on jälgida, kuidas kuulujutud lähevad aja jooksul järjest täpsemaks ja täpsemaks. Seoses PMA lähenemisega on Minolta-kasutajate kogukond täiesti tagajalgadelete tõusnud ning ma ei tea – osad vast saavad enne PMA’d südamerabanduse 🙂
viit dpreview foorumile
rõõmusõnum on saabunud meie õuele – peale eilset topelt-sünnipäeva, tunnistas EV politsei mind ametlikult kaineks. Kasutades selleks torusse 6sek. puhumise meetodit.
Siit ka kuulutus, et mida teha selle plastmasstoruga, mis mulle koos lubadega tagasi ulatati ning mille ma olin just äsja omaenese hingeõhuga soojaks puhunud?