robot räägib, räägi vastu
MBP kõvaketta vahetus on umbes 10x 15x lihtsam kui iMacil. Ainult imepisikesi kruvisid on palju ning loomulikult on nad suutnud ikkagi mingi lint-kaabli kõvaketta külge enam-vähem liimida. Õnneks tuli lahti ja jäi vist tööle ka. Bueno, mõlema arvuti kettamahu kasv ~4 korda, mõnus, saab hingata.
Vot, et jätkuvalt keegi ei arvaks, et mul kruvikeeraja käes ei seisa. Vahetasin oma isiklike väikeste valgete kätega valgel iMacil kõvaketta suurema vastu. Kinniteibitud arvuti.
Ümber ringi öö ja vaikus.
Pomisen omaette öös,
mõtted on töös,
mõtted on töös.
Omaette pomisen ja teiste
mõtted on töös.
Mõtted on ka töös.
Mõtlevad, et lolliks läksin keset ööd,
et üksi räägin mustas öös.
Tavaline röögatus öös
võtab mul kätest kinni,
tavaline röögatus öös
paiskab mu mutta maha,
tavaline röögatus öös
jääb vaikseks ja raginal kaob,
Leban. ja ootan.
kell tiksub ja ootab ka.
ja ta tulebki lõpuks –
tavaline röögatus öös!
Tuleb kaugelt ja sõidab must üle,
tavaline röögatus öös
teeb mu kurdiks ja mõttetuks taob,
tavaline röögatus öös
võtab võimust ja jälle siis kaob.
suures valges akendega ruumis
mina ühes, porgand teises
niimoodi vastastikku istume
ja vestlust arendame
suures valges akendega ruumis
toimub infoülekanne
mina ühes, oranž koonus teises
nurgast infokiired meie vahel
suures valges akendega ruumis
istun mina ja see porgand
närin mõtlikult ta kõva sisu
krõmpsudes kaob info igavikku
maailm jäi jälle lollimaks
jään järjest lollimaks
suures valges akendega ruumis
porgand ühes, lollus teises käes!
Muretu mokaotsast kukkunud sitt peksab vastu maad põrudes muru katki.
Muretu mokaotsast kukkunud sitt pritsib laiali ja muru on pruun.
Hahaahahaa.
Ütlen ja lähen edasi.
ja nii ongi
astud külmetavate varvastega trepist üles
vead kotti järel
näitad uksele kaarti – toimib
vajutus. lurin. kohvi.
ja vajud oma tooli
ja vajud oma tooli
oled efektiivne mees
efektiivne mees
väga efektiivne mees
