Oma varasematest märkmetest loen, et olen tavalise Canariase kohta kirjutanud “tolmune, võtab kõrre kinni” – edicion especiali selliseks ei hinda. On küll suht peenike, aga samas mitte nii üleliia tolmune, et kõrre kinni võtaks. Või olen ma mate valmistamisel nii palju osavamaks saanud ajaga. Ja viimase aja eelistus on lapiku otsaga kõrs, millega saab “tassi” põhja vee jaoks “koopa” tekitada.
Samuti varasematest märkmetest loen aga sellesama edicion especiali kohta, et kange … hmm … tõesti või? 🙂 Kas on Canariase kvaliteet kõikuv või olen ma oma viimase aja kangete eksperimentidega omaenda taustsüsteemi natuke nihkesse ajanud.
Igatahes – pakki avades voogab vastu selline meeldiv lilleline kuiv heinamaa. Aga kui tegemisel liiga vähe tõmmata lasta, siis on ootamatult lahja. Läheb kangeks küll, aga tahab kannatust. Ja jagub samas ka üsna pikalt, aga jah, ootama peab, lõpuks tuleb küll.
Maitselt on selline kergem, “õhulisem”, võiks öelda vesisem, aga see annab vast vale mulje – ta ei ole vesine ega lahja kui kannatust on (loe ülevalt). Meeldiva maitsega.